• Nenhum resultado encontrado

Metsade iseloomustus ja metsatüübid Portugal

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2021

Share "Metsade iseloomustus ja metsatüübid Portugal"

Copied!
7
0
0

Texto

(1)

PORTUGAL

Portugali pindala on 92 000 km2 ja rahvaarv ligikaudu 10 miljonit. Riigi mandriosa kliima on vahemereliste mõjudega, suved on kuivad ja soojad ning talved vihmased, kuid mõju avaldab ka parasvöötme makrokliima. Selline olukord toob kaasa kliima märkimisväärse varieerumise, mida kinnitavad ka kliima põhiandmed (Pereira jt, 2004):

• Sademete minimaalne hulk aastas on vähem kui 400 mm Guadiana orus (Lõuna-Portugal) ja maksimaalne üle 3000 mm Gerêsi mäestikus (Põhja-Portugal). Keskmine vihmaste päevade arv on 15 - 90.

• Keskmine temperatuur aastas ulatub 6-8oC riigi põhja- ja keskosa mägedes kuni 18-20oC-ni Algarve orgudes (lõunaosas). Miinimumtemperatuurid on vahemikus -2oC põhjaosa mägedes kuni 8-10oC Algarves.

• Keskmine miinuskraadidega päevade arv on vahemikus alla 2 kuni 100. Troopiliste öödega (üle 20oC) päevade arv on vahemikus alla 2 kuni 20.

Selline ökosüsteemide mitmekesisus väikesel alal on põhjustanud mitmete ökosüsteemide üleminekualade tekke, mis on seotud suure elurikkusega. Teisest küljest on Vahemere põllumajandus loonud kõrge kaitseväärtusega elupaiku, millest sõltub mitmete liikide säilimine. Selle näiteks on "montado" (traditsioonilised tammikud) ja "lameiros" (sood).

Kokkuvõttes on Portugali liikide ja põllumajandussüsteemide mitmekesisus oma suuruse kohta üks suuremaid Euroopa riikide hulgas, kuid samal ajal on see üks riikidest, kus ka oht elurikkust kaotada on suurim.

Metsade iseloomustus ja metsatüübid – Portugal

Metsad annavad väga erinevaid majandusliku, keskkonna-, puhke- ja kultuurilise tähtsusega kaupu ja teenuseid maailmas, mis on üha enam urbaniseerunud, tehislik ja suurtele keskkonnamõjudele avatud.

Portugali metsad võtavad enda alla 3,541 miljonit hektarit, mis moodustab 38 % riigi territooriumist; sellele järgneb põllumajandusmaa 33 % ja võsamaa 21 %. Siiski on metsadel suur kasvupotentsiaal, osade võsa- ja põllumajandusmaade võimaliku muutmisega metsamaaks. Portugali metsade väärtust

(2)

ladustamine, biomass energia tootmiseks ja kaitseks – on hinnatud 1,17 miljardile eurole. Kadude, metsapõlengute, kahjurite ja haiguste kogu majanduslikku kahju on hinnatud 394 miljonile eurole.

Vastavalt seni viimase riikliku metsade inventuuri andmetele (AFN, 2005/06), on Portugali metsade peamised liigid: merimänd (27 %), eukalüpt (23 %), korgitamm (23 %), iilekstamm e. vahemere tamm (13 %), kivimänd (4 %), teised tammeliigid (5 %), kastan (1 %), teised okaspuud (1 %) ja laialehised puud (3 %).

Kodumaised ja haruldased looma- ja taimeliigid metsas –

Portugal

SIAMi aruande (Pereira et al, 2004) andmetel on Portugalil oma suuruse kohta väga rikkalik ja mitmekesine loomastik ja taimestik ning seda peetakse üheks 25st elurikkuse tipphuvipunktiks maailmas. Riigis võib leida 67 liiki imetajaid, 207 linnuliiki, 27 liiki roomajaid, 17 liiki kahepaikseid, kokku umbes 400 liiki selgroogseid ja ligikaudu 3000 kõrgemate taimede liiki, millest 86 on endeemilised, st ei leidu kusagil mujal maailmas. Tänu erinevate pinnaste suurele hulgale on ka mullad bioloogiliselt väga mitmekesised.

Metsastamiseks kasutatavad puuliigid Portugalis

Dominantsed või arvukad pärismaised liigid: harilik jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua), sanglepp (Alnus glutinosa), iilekstamm (Quercus rotundifolia) (kaitse all vastavalt seadusele nr 155/2004), värvitamm (Quercus coccifera), portugali tamm (Quercus faginea), pürenee tamm (Quercus pyrenaica), harilik tamm (Quercus robur), kastan (Castanea sativa), maguskirsipuu (Prunus avium), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), maasikapuu (Arbutus unedo), harilik mürt (Myrtus communis), merimänd (Pinus pinaster), kivimänd (Pinus pinea), harilik paakspuu (Frangula alnus), korgitamm (Quercus suber) (kaitse all vastavalt seadusele nr 155/2004), sookask (Betula pubescens).

Võõrliigid (valdavad või arvukad): must mänd (Pinus nigra), harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii), sinine eukalüpt (Eucalyptus globulus), euroameerika hübriidpappel (Populus x canadensis), punane tamm (Quercus rubra).

Ohustatud liigid: teravalehine iileks (Ilex aquifolium) (kaitse all vastavalt seadusele nr 423/89), harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik mänd (Pinus sylvestris), portugali loorberkirsipuu (Prunus lusitanica), andaluusia tamm (Quercus canariensis), pontose rododendron (Rhododendron ponticum).

(3)

Nelja peamise puuliigi iseloomustus

Merimänd (Pinus pinaster) on pärismaine liik. Puu on ümara võraga ja kasvab kuni 40 m kõrguseks ja on riigi metsades valdav liik. Seda leidub kõigis riigi põhja- ja keskosa rannikuala piirkondades. Liik valiti 19. sajandil metsastamiskampaaniate tarvis, sest see kohandub hästi kehva ja kivise pinnasega. Lisaks levib merimänd hõlpsasti ja on kiire kasvuga. Selle puit on laialdaselt kasutusel.

Eukalüpt (Eucalyptus globulus) pärineb Tasmaaniast ja esineb kõikjal kogu riigis, kuigi on eksootiline liik. Need puud kasvavad kuni 55 m kõrguseks ja on kiire kasvuga. Kasutatakse eriti paberi- ja tselluloositööstuses. Üks kõige enam istutatud puid Portugalis. 1980ndatel oli suuri vaidlusi eukalüpti negatiivse mõju kohta mullastikule, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele, mille tulemuseks rakendati seadused (seadus nr 175/88 17. maist ja seadus nr 513/89, 6. juulist), mis piiravad selle liigi istutamist monokultuurina. Selle tulemusena on paranenud tootmise optimeerimise võtted, mis võimaldavad tootlikkust suurendada, ilma et oleks vaja laiendada metsamaa pindala.

Korgitamm (Quercus suber) on ümara võraga kuni 20 m kõrgune puu, mida kasutatakse intensiivseks korgi tootmiseks. See on igihaljas pärismaine liik, tüüpiline vahemerelise kliimaga metsades. Korgitamme võib leida kõikjal kogu territooriumil. Kork on unikaalsete omadustega tooraine, sest on ujuv, elastne, kokkusurutav, veekindel, lõhnatu, looduslik, taastuv ja ringlussevõetav, väga keskkonnasõbralik materjal. Korgimetsade süsteemil on tohutu suur majanduslik, sotsiaalne, keskkonna-, maastikuline, ajalooline ja kultuuriväärtus ning paljud peavad korgitamme rahvuslikuks sümboliks. Portugal on juhtiv korgitootja, töötleja ja eksportija.

Iilekstamm (Quercus rotundifolia) kasvab 15 kuni 20 m kõrguseks. See on pärismaine igihaljas liik, samuti tüüpiline Vahemeremaade metsades. See puu on väga tähtis põllumajandussüsteemides, sest toodab tammetõrusid musta sea söödaks. Samuti on see hea söe, puidu ja küttepuidu allikas.

Pärismaised loomaliigid

Meie metsad on koduks mõnedele tüüpilistele ja haruldastele loomaliikidele, kellest osa elavad vaid meie maal:

Endeemilised ja elunevad imetajad, ei ole ohustatud: siil (Erinaceus europaeus), mutt (Talpa occidentalis), küülik (Oryctolagus cuniculus), ibeeria jänes (Lepus granatensis), punarebane (Vulpes vulpes), nirk (Mustela nivalis), kivinugis (Martes foina), mäger (Meles meles), metssiga (Sus scrofa), metskits (Capreolus capreolus), punahirv (Cervus elaphus).

Endeemilised ja elunevad imetajad, kes on ohustatud: ibeeria ilves (Lynx pardinus), väike-sagarnina (Rhinolophus), suurlendlane (Myotis), pikktiib (Miniopterus), hunt (Canis lupus) ja pürenee kaljukits (Capra pyrenaica) – sellest liigist on järel vähem kui 50 isendit.

(4)

Elunevad ja mitte ohustatud linnuliigid: siidhaigur (Egretta garzetta), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hiireviu (Buteo buteo), tait (Gallinula chloropus), loorkakk (Tyto alba), kivikakk (Athene noctua), jäälind (Alcedo atthis), suur-kirjurähn (Dendrocopos major), lõokesed (Alaudidae), kivipääsuke (Ptyonoprogne rupestris), punarind (Erithacus rubecula), musträstas (Turdus merula), Cetti roolind (Cettia Cetti), siniharakas (Cyanopica cyanus).

Elunevad ja väljasuremisohus linnuliigid: hüüp (Botaurus stellaris), raisakotkas (Aegypius monachus), ibeeria kääpakotkas (Aquila adalberti), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kalakotkas (Pandion haliaetus), sultantait (Porphyrio porphyrio), valgekõht-vuril (Pterocles alchata).

Endeemilised roomajad ja kahepaiksed, mis ei ole ohustatud: kuldtriip-salamander (Chioglossa lusitanica), hispaania vesilik (Triturus boscai), ibeeria köidikkonn (Alytes cisternasii), galganoi ketaskeelkonn (Discoglossus galganoi), ibeeria konn (Rana iberica), ibeeria smaragdsisalik (Lacerta schreiberi), Bocage müürisisalik (Podarcis bocagei), hispaania rullskink (Chalcides bedriagai).

Haruldased või ohustatud roomajad ja kahepaiksed: ibeeria mägisisalik (Lacerta monticola), ibeeria rästik (Vipera seoane).

Endeemilised kalaliigid, mis ei ole ohustatud: Barbus bocagei, Chondrostoma polylepis, Squalius alburnoides, Squalius carolitertii.

Ohustatud endeemilised liigid: jarubago (Anaecypris hispanica), atlandi tuur (Acipenser sturio). Portugalis võib jahtida mitmeid loomaliike, näiteks parte, metstuvisid, vutte, rästaid, küülikuid, metssigu, metskitsi, nurmkanu, rüüte, tikutajaid, metskurvitsaid, faasaneid, jäneseid.

Looduskaitse vormid, näiteks rahvuspargid ja Natura 2000

alad – Portugal

Loodus- ja maastikukaitse

Mets on ka paljude ühiskonnale esmavajalike keskkonnaga seotud teenuste täitja: õhu puhastamine, vee kvaliteedi parandamine, võitlus kõrbestumise ja kliimamuutuste vastu – Portugali metsad seovad aastas ligikaudu 280 miljonit tonni CO2.

Looduskaitse ja Elurikkuse Instituudi (ICNB) andmetel propageeritakse Portugalis metsakaitset peamiselt kaitsealadel. Need alad jaotuvad järgmiselt:

Rahvuspark: "kaitstav ala, mille koosseisu kuulub üks või mitu ökosüsteemi, kus on vähe inimtegevusest põhjustatud muutusi. Need alad hõlmavad esinduslikke loodusalasid ja looduslikke maastikunäidiseid, geomorfoloogilisi kohti, taime- ja loomaliike või elupaiku, mis on huvipakkuvad ökoloogilisest, teaduslikust või hariduslikust seisukohast. Eesmärk on kaitsta ökosüsteemide ökoloogilist terviklikkust ja vältida loodusvarade intensiivset uurimist." Peneda-Gerês on Portugali ainuke rahvuspark ja see asub riigi loodeosas. Park kuulub PAN Parkide võrgustikku.

Looduskaitseala: "kaitstav ala, mis sisaldab looduslikke, poollooduslikke ja tehismaastikke, mis esindavad inimtegevuse ja looduse harmoonilist kooskõla. Neis parkides on ühendatud bioomide näited või looduslikud piirkonnad, mille eesmärk on säilitada ning hinnata looduslike ja poollooduslike alade tunnuseid ning ökoloogilist mitmekesisust." Portugalis on 13 looduskaitseala.

(5)

Hoiuala: "eesmärk on kaitsta taimede ja loomade elupaiku eesmärgiga tagada looduslikud tingimused, mis on vajalikud liigi, biootilise koosluse või keskkonna füüsiliste aspektide püsimiseks või säilimiseks, kui need vajavad säilimiseks inimese sekkumist". Klassifitseeritud on 11 hoiuala.

Looduskaitse üksikobjektid: "looduslik ala, mis vajab kaitset oma unikaalse olemuse, harulduse või ökoloogilise, esteetilise, teadusliku ja kultuurilise väärtuse tõttu". Hetkel on 7 looduskaitse üksikobjekti.

Maastikukaitseala: "looduslik, poollooduslik või tehisala, milles on esindatud inimtegevuse ja looduse harmooniline tervik, eesmärgiga säilitada ja väärtustada looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja nende ökoloogilist mitmekesisust. Kehtiva seaduse järgi, klassifitseeritakse need kaitstavad alad varsti ümber." Hetkel on Portugalis 7 maastikukaitseala.

Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustik on Euroopa keskkonnakaitse võrgustik, mis on loodud eesmärgiga säilitada elurikkust, säilitades looduslikke elupaikasid, taimestikku ja loomastikku Euroopa Liidu territooriumil. "Võrgustikku kuuluvad elupaikade ja liikide säilitamiseks olulise ühiskondliku tähtsusega alad, kus inimtegevus peab olema kooskõlas looduslike väärtuste säilitamisega. Seetõttu tuleb nende majandamisel arvestada ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkusega." (ICNB, 2011). Natura 2000 võrgustik on nimekiri aladest, mis on liigitatud erikaitsealadeks (SPA) 2. aprillil 1979.a vastu võetud linnudirektiivi 79/409/EMÜ alusel, s.o lindude, sealhulgas rändlindude ja nende elupaikade kaitseks. Ühenduse tähtsusega kaitsealad (SCI) Euroopa Liidus ohustatuks peetavate looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitseks sätestati loodusdirektiivis 92/43/EMÜ 21. mail 1992.a (ICNB, 2011).

Riigi mandriosas on 39 erikaitseala ja 60 ühenduse tähtsusega kaitseala. Nende alade pindala on kokku 1 979 519,40 ha, mis moodustab ligikaudu 20,5 % riigi mandriosast.

(6)

Metsakorraldus – Portugal

Riiklik Metsaamet (AFN) majandab 8 % metsadest, 2 % on riigimetsad ja 6 % munitsipaal- ja kohaliku omavalitsuse omandis. Portugalis on 92 % metsadest eraomandis, neid majandavad 400 000 erametsaomanikku (86 %) ja eraettevõtted (6 %). Peneda-Gerêsi Rahvuspargist on 5275 ha riigi omandis (7,5 %), 19 438 ha (27,6 %) eraomandis ning ülejäänud 45 577 ha on ühiskondlikus omandis (65 %).

AFN on riigiamet, mis vastutab riigi metsade kaitsmise ja majandamise eest. Ameti missioon on: · Propageerida metsaressursse ja nendega seotud alasid, jahiressursse, mesindust ja vesiviljelust ning metsa ja metsandusega otseselt seotud siseveekogusid, andes teadmisi nende arengust ja tagades nende kaitse, säilitamise ja majandamise.

· Propageerida sektoriülest tasakaalu, erinevate tegurite arvestamist ja metsaalade nõuetekohast korraldust.

· Julgustada konkurentsi metsandussektori erinevate tööstuste vahel, samuti struktuurset ennetus-, planeerimistööd ja ühiste strateegiate leidmist metsade kaitsel.

AFN kuulub põllumajandus-, mere-, keskkonna- ja regionaalplaneerimise ministeeriumi (MAMAOT) alluvusse ja on autonoomse juhtimisega. Amet on jagatud kolmeks direktoraadiks, mis vastutavad metsasektori poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest, riigimetsa majandamise koordineerimise eest, kohalike piirkondade majandamise poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest, biootiliste tegurite piirava mõju vähendamise eesmärgil loodud tegevuskavade koostamise ja koordineerimise eest ning metsatulekahjude vastase poliitika rakendamise eest.

Regionaalsed metsadirektoraadid, mis kuuluvad samuti AFNi alla, on detsentraliseeritud ametiasutused, mis vastutavad AFNi metsapoliitikate ja –juhiste elluviimise eest, programmide ja õppe korraldamise eest kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Regionaalseid direktoraate on viis, nende alla kuuluvad 7 vaba üksust, 6 valdkondadevahelist töörühma ja 16 metskonda.

Lisaks AFNile on ka teisi asutusi, mis aitavad kaasa metsade kaitsele ja arendamisele, kaasa arvatud metsaliidud ja –organisatsioonid. Portugalis on neli liitu:

(7)

·Forestis – Associação Florestal de Portugal;

·FENAFLORESTA - Federação Nacional das Cooperativas de Produtores Florestais, FCRL; BALADI - Federação Nacional dos Baldios;

UNAC - União da Floresta Mediterrânica;

FNAPF - Federação Nacional das Associações de Proprietários Florestais; Fórum Florestal – Estrutura Federativa da Floresta Portuguesa;

Need liidud esindavad 164 metsamaaomanike organisatsiooni (OPF), mis paiknevad üle kogu riigi. Hetkel on 51 organisatsiooni riigi põhjaosas, 87 keskosas, 8 Lissabonis ja Tejo orus, 9 Alentejo piirkonnas ja 9 Algarve piirkonnas.

AFNi andmetel on metsaomanike organisatsioonide OPF tegevused väga mitmekesised, peamiselt projektide teostamine, tehniline ja õigusalane teavitamine, ametialane koolitus, teabeedastusaktsioonide reklaamimine, katastrimõõdistamine GPSi abil, metsamajandamiskavade koostamine, lepingute haldamine ja liikmete puitmaterjali hindamine. Metsatuletõrje tegevuste osas rõhutame, et üle pooltel OPFidest on oma üksused, kes osutavad tuleohtu ennetavaid teenuseid ja päästeteenust tulekahju korral.

Praegu mängivad OPFid tähtsat rolli metsahooldusalade (ZIF) loomisel ja juhtimisel, olles alade haldusorganisatsiooniks. ZIFid luuakse ümber metsaalade pindalaga vähemalt 1000 ha, kui vähemalt 50 % ala metsaomanikud on sellega nõus. Kui ZIF on asutatud, siis kõik metsaomanikud selle piirides, ükskõik, kas nad kuuluvad ZIFi või mitte, on kohustatud järgima metsamajandamise reegleid, mis võetakse vastu selle ZIFi liikmete üldkoosolekul.

Metsad on eraomandis, kuid avatud üldiseks kasutamiseks, välja arvatud ülikoolidega seotud metsad või kasutuspiirangutega metsad, näiteks Peneda Gerêsi Rahvuspargis. Kõrge tuleohuga metsaalade sissepääsude juures on sildid metsa sisenemise tingimustega. Sellised sildid paigaldatakse juhul, kui ala on: seaduse järgi kriitiline ala, metsandusrežiimi ala ja riigi majandamisel olev metsamaa, kui alal kehtivad piirangud signaalseadmete kasutamisele (AFN, 2009).

Referências

Documentos relacionados

Durante as quatro semanas assisti ainda às consultas de Imunoalergologia, incluindo a realização e interpretação dos testes de sensibilidade cutânea, e passei

O seu objetivo principal foi a reconversão do sistema de paragem de emergência da máquina da pasta de papel, assim como a preparação e acompanhamento de atividades de

Ainda foi realizada a análise das áreas que estão sendo mais acionadas na implementação do Acordo Básico em ciência e tecnologia e se estes temas são prioritários nos

Para isso, faz uma análise das cartas que José Martí escreveu para seu amigo Manoel Mercado, nas quais narrou suas dores emocionais por estar longe da família, especialmente

Nas plantações da Goodyear no Pará é um clone bem vigoroso com produção de 720 kglha (Empresa Brasileira de Pes- quisa Agropecuária & Faculdade de Ciências Agrárias do

Fazer da escola um lugar para a aprendizagem de todos, criando as condições e dispositivos que possibilitem uma reflexão colegial sobre as práticas que se realizam, relacionadas com

Este estudo investigou os efeitos NF imediatos subjacentes à aplicação de técnicas de MA e MO, por comparação a um placebo, nomeadamente no que se refere aos limiares de deteção e

As pessoas com um estilo de gestão do regi- me terapêutico tendencialmente formalmente guiado têm uma maior intensidade de altera- ção dos valores analíticos e maior perceção de